Lõpmatus

Sellel maratonil pole finišijoont. Jooksed, kuni kukud. Muidu on ta maraton nagu maraton ikka. Oma tõusude ja mõõnadega. Väsimusega ja tundega, et enam ei jõua. Ja ei jõuagi. Ja mis mõtet sellel jooksmisel üldse on? Kuhu see viib? Eikuhugi! Loobud. Ja just sellel hetkel, kui oled juba täiesti loobunud, kui oled raja kõrvale maha langemas, tabab sind jõupuhang nagu ilmutus. […] Sa oled jõudnud Lõpmatusse. Finišil polegi enam tähtsust. Ta tuleb: omal ajal. See tähendab: sinu ajal. Su aeg saab kirja. Millal ja milline: oled unustanud selle üle muretsemast.