Lühike sissejuhatus eesti keelde

„Lühike sissejuhatus eesti keelde” (1732) on oluline tähis eesti grammatikakirjelduse ajaloos. Raamatu põhiautori, Jüri pastori Anton Thor Helle juhendamisel valmis ühtlasi esimene eestikeelne piibel (1739), mille keelekasutusest sai järgnevaks sajaks aastaks kirjakeele ideaalnorm. Seega kirjeldab „Lühike sissejuhatus” eesti kirjakeele ajaloo ühe keskseima keelevariandi ehitust n-ö seestpoolt, selle keele kujundajate pilgu läbi. Raamat koosneb grammatikast, eesti-saksa sõnastikust ja rahvakeelseid tekstinäiteid pakkuvatest lisadest ning on sisuliselt kollektiivne töö.

Siinses väljaandes esitatakse „Lühikese sissejuhatuse” tervikteksti faksiimile ning sellega paralleelselt raamatu saate- ja eessõnade ning grammatikaosa eestikeelne osa.