Sinine

sügis. kellamäng.
kooskõla olemise ja
olematuse vahel.
inimene on otsinud jumala,
et teda enda kasuks pöörata.
kasuks. vaikne, kumin on
vaibunud. mungad viskavad
nöörid üles, naeratavad üksteisele ja
meile ning lähevad oma
toimetuste juurde. kas ma tohin
teie eest palvetada või
mõttes olla seal, nüüd juba
pimedas ja külmas, hingeõhk
lööb õhus värhatama. aastate
ring toob samasse tagasi, aga
kas me oskame püsima jääda, olulist
ära tunda, kõrvale astuda.