Vabadusest

Victoria-ajastu kõrghetkeil, kui see väike, kuid tähtis ja jälgijättev raamat sündis, oli Londoni linn hiiglasliku ja veelgi aina laieneva impeeriumi keskpunkt. See oli maailma poliitiline ja majanduslik naba, millel ühe suhteliselt lühikese ajalooperioodi vältel vastaspoolust õieti polnudki. Samas elas ka inglise kirjandus ja teadus oma kuldset aega, ehkki neis valdkondades oli ka võistlevaid metropole. Tähelepanuväärne on aga, et inglise filosoofia oli selsamal ajajärgul kõige muu hiilguse taustal suhteliselt kesine ja pragmaatiline. Filosoofiat oli palju, aga see oli lahjavõitu, ilma erilise sügavuseta. Eelmise sajandi suurte mõtlejate reale, sellistele nagu Bacon, Locke, Hume, Hobbes, Berkley, Smith lisas imperiaalse vägevuse tund ainult ühe eelkäijate väärilise nime: John Stuart Milli (1806–1873).